(Sefanja 3:9) Siis muudan ma rahvaste keele (ehk: taastan selle) ja annan neile ühe selge (ehk: puhta) keele, et nad kõik hüüaksid appi Issanda nime ja teeniksid Teda üksmeelselt.
(Märkus: Algse heebreakeelse teksti sõnasõnaline tõlge:
Siis ma muudan (ehk taastan)
rahvaste keele
üheks puhtaks keeleks,
et nad kõik võiksid
hüüda appi nime Issanda
ja teenida Teda üksmeelselt.
Võrrelge Jesaja 6:5a-ga: „Siis ma ütlesin: Häda mulle! Ma olen kadunud, sest olen rüvedate huultega inimene ja elan rüvedate huultega rahva keskel.“
Võrrelge Jesaja 6:5a-ga: „...sest olen üks rüvedate huultega inimene ja elan ühe rüvedate huultega rahva keskel...“
Pange tähele:
ühte inimest võrreldakse rahvastega
rüvedat võrreldakse puhta või selgega
huuli võrreldakse ühe ... keelega
Heebrea keeles võib huul tähendada ka kõnet või keelt
Sefanja 3:9 Selgitus ja Kommentaar
See tekst esitab mitu olulist mõtet, eriti seoses väljendi „puhas keel“ tõlkimise ja mõistmisega. Allpool on kommentaar kolmanda isiku vaatenurgast:
Keele Ühtsus ja Puhtus
1. Algse Heebreakeelse Teksti Täpsus
Tekst juhib tähelepanu sellele, et Sefanja 3:9 algtekstis on väljendis „puhas keel“ sõnaga „keel“ tõlgitud sõna ainsuses („huul“); see ei tähista paljude keelte kogumit. Seetõttu võib tõlge „puhtad keeled“ lugejaid ekslikult panna arvama, et iga inimene hüüab Issanda nime puhtalt appi oma keeles.
Tegelik tähendus on aga lähemal väljendile „üks puhas, selge keel“. See on vastand keelte jagunemisele Paabeli torni juures ja meenutab algset keelelist ühtsust 1. Moosese raamatus. Seekord aga hüüavad usklikud appi Jumala nime, selle asemel et endale nime teha (1. Moosese 11:4).
2. Puhastatud või Puhas
Algse sõna “pure” tõlkimine sõnadega „puhas“ või „selge“ näib olevat selle põhitähendusele lähemal. Keele puhtus tähendab siin keelt, mida ei ole muudetud, moonutatud ega segatud; see ei ole pelgalt abstraktne moraalne „puhastamise“ mõiste.
See loob selge vastandi „rüvedatele huultele“ Jesaja 6:5-s, kus kirjeldatakse moraalset või vaimset rüvedust, mitte keele õigsust ega ühtsust.
Püha Nime JESU Muutused
1. Häälduse Säilimine Kreeka Keelest Ladina Keelde
Issanda nimi JESU (YESU) kirjutati algselt kreeka keelest ladina keelde kujul Iesus. Kui see esimestel sajanditel eri piirkondadesse levis, säilis selle hääldus ustavalt nende piirkondade keeltes. Näiteks hiinakeelne „耶穌“ (YESU) on tänapäevalgi algse häälduse lähedane. Kuna aga inglise keeles muutus J-tähe hääldus, kaugenes sõna JESUS hääldus järk-järgult algsest kõlast.
2. Muutused Ajaloolises Arengus
1628. aasta kuningas Jamesi Piibli (KJV) väljaandes kirjutati nimi endiselt Iesus, säilitades nii algse häälduse. Õigekirjamuutuste tõttu hakati umbes 200 aastat hiljem sõna JESUS tänapäeva inglise keeles hääldama „Jee-zus“.
Tekst rõhutab, et häälduse muutmine võib muuta pärisnime tähendust või tajutavat identiteeti. Samuti tuuakse piibellik näide, kus Jumal muutis Abrami nime Aabrahamiks, rõhutades seeläbi täpse häälduse tähtsust.
3. Kuidas Jüngrid Nime Kuulutasid
On väga tõenäoline, et kui jüngrid kuulutasid Issanda püha nime JESU (YESU), andsid nad selle häälduse suuliselt ustavalt edasi. Kohalikud usklikud võisid seda hääldada oma keelte järgi, kuid tõenäoliselt püüdsid nad säilitada vormile „YESU“ lähedase häälduse. Aja jooksul vähenes pühale nimele omistatud tähtsus ja eri keeltes tekkisid erinevad vormid.
See on ajalooline ja kultuuriline nähtus; kuid küsimuses, kas see vastab Jumala tahtele, peab tekst seda „muutuse tulemuseks“.
Prohvetikuulutus ja Parandus Sefanja Raamatus
1. Prohvetikuulutus Puhta Keele Taastamisest
Sefanja 3:9 ütleb, et viimsetel päevadel hüüavad rahvad Issanda nime appi ühes puhtas keeles. See on seotud keelte jagunemisega Paabelis ja osutab ka taastamisele, mis toimub Messia ajal. Selles kommentaaris peetakse „parandamist“ Sefanja raamatu oluliseks teemaks: Jumal muudab rahvaid ja taastab neile ühe ühise, puhta keele, milles nad hüüavad appi Issanda nime.
2. „Parandamine“ ja „Lubamine“
Siin väidetakse, et nime JESU (YESU) hääldus on paljudes tänapäeva keeltes algsest kõlast kaugenenud. See ei ole Jumala tahe, vaid miski, mida Jumal on lubanud. Sefanja prohvetikuulutus ennustab siiski lõplikku parandamist, mil rahvad hüüavad taas õigesti appi Jumala püha nime.
Lõppkommentaar
Selles selgituses käsitletakse põhjalikult keelt, püha nime ja tõlke täpsust ning rõhutatakse eriti keele puhtuse ja ühtsuse tähtsust Sefanja 3:9 kohaldamisel. Küsimus, kas tänapäeva usklikud peaksid pöörduma tagasi algse häälduse juurde, jääb arutelu väärivaks teoloogiliseks ja kultuuriliseks küsimuseks.
Sellegipoolest pakub tekst mõtlemapaneva vaatenurga ja tuletab inimestele meelde, et nad väärtustaksid taas püha nime austamist ja keele ustavust.
|
 |
|
|
|
|
|
